Rastergraafika all mõistetakse tavaliselt arvutiseadmete mälus paiknevat neljakandilist pikselite ruudustikku. Igale pikselile vastab mingi kindlaks määratud arv bitte, mille abil saab kirjeldada teatud hulk erinevaid värvitoone. Rastergraafika suureks plussiks võib pidada kiiret esitust, monitorile saadetakse ilma protsessorit kuigi palju vaevamata järjest pikslid ridade kaupa. Suurim miinus tõenäoliselt on see vastu raster graafika suurendamisel kandiliseks (uduseks kui kasutada filtreid) muutumine.

Vektorgraafika jaguneb enamasti: 2D (kahemõõteline) ja 3D (kolmemõõteline). Pikselite ruudustiku asemel säilitatakse mälus geomeetriliste kujundite valemid, nende parameetrid ja värvi info. Esitlusel teisendatakse vektorgraafika rastergrafikaks, kuna tänased monitorid näitavad graafikat raster kujul. Põhilised kasutatavad geomeetrilised kujundid on jooned, hulknurgad, ellipsid, Bezieri kurvid, tekst (TrueType). Enamlevinud operatsioonid kujunditega on liigutamine, keeramine, peegeldamine, venitamine, kallutamine. Suurimateks tööstuslikeks kasutusaladeks printimine ja modelleerimine. Mõned miinused - ei sobi fotode jaoks, geomeetrilised arvutused võtavad palju protsessori aega.

SVG Ülevaade

• 2d graafika platvorm
• W3C välja töötatud standard
• tasuta, tootjast sõltumatu
• XML põhine faili formaat
• API (arendusliides) graafikarakenduste jaoks
• kujundid, tekst (vektor) ja rastergraafikat.
• skriptimine (nt animatsioon) läbi ECMAScript (Javascript ja Jscript)
• events, handlers (nt onmouseover, onclick)

Kasutusalad

• Veebigraafika (rikkalikud rakendused)
• Animatsioon
• Kasutajaliidesed
• Trükised (Postscript, PDF, SVG Print spetsifikatsioon)
• Mobiil (SVG Mobile spetsifikatsioon)
• HQ disain (lennundus, telekommunikatsioon, CAD)
• GIS (GML -> SVG)